Sügisene kirju aeg on läbi saamas. Talv läheneb, tasapisi, kuid kindlalt. Aknast avaneb üpris trööstitu vaatepilt: peaaegu või pooleldi raagus puud õõtsuvad külma ja rõske sügistuule käes, mis keerutab maapinnal olevaid pruuniks tõmbunud lehti; hallid pilved kihutavad kiiresti üle taeva, tuues endaga kaasa vihmasabinaid. Loodus valmistub talveks.
Mina ka valmistun talveks. Purkidesse sain panna järjekordsed laarid tomatimöginat. Laste talvevarustuse olen üle vaadanud ja asendan järjest uutega neid asju, mis on lastele väikeseks jäänud. Annaliisa sai peaaegu kõik uue, ainult müts ja sall on eelmisest talvest. Nojah, talvesaapaid tal eelmisel aastal vaja ei läinud, sest ta ei kõndinud veel ja tema jalad-käed olid üleni talvekombes. Eerik sai uue jope, Simonale kudusin uue mütsi ja alustan kohe-kohe talle salli kudumisega. Täna lõpetasin Annaliisa sokkide kudumise, lõngaotsad on veel peita vaja.
Sügis toob rõõmu ka, kaks head sõbrannat on emaks saamas. Esimene tita peaks lähema paari nädala jooksul sündima, teine sünnib novembris.
Ma ootan talve, sest see toob rahu. Suvine aeg on jube sebimise aeg. Koguaeg on midagi teha, kuskil toimetada, kuhugi minna... Talv on unine aeg, paksu lumevaiba aeg, külma aeg, kelgutamise aeg, lõõmava ahjutule aeg, perega koosolemise aeg, lumes olevate jänku jälgede aeg, metskitsede aeg, lumememmede aeg, pimedate õhtute aeg... Seda nimekirja võiks veelgi jätkata. Igal inimesel on see aga erinev. Ma ei usu, et suurlinna kortermajas elaval inimesel on talv metskitsede aeg! :D Meil aga on, eelmisel talvel käisid metskitsed peaaegu iga päev maja juures õunapuude all mahakukkunud õunu lume alt välja kaapimas ja söömas.
Praegu on aga veel sügis. Mitte kauaks, sest pool oktoobrit on peaaegu läbi ja novembris on talv juba väga lähedal. Praegu on just paras aeg hakata mõtlema jõulupühadele, milleni on jäänud pisut enam kui kaks kuud. Need kaks kuud mööduvad ruttu. Mina juba mõtlen jõuludele, kas Sina ka?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar