Lapsed kasvavad nii ruttu. Annaliisa on küll veel rinnalaps, aga siiski juba suhteliselt iseseisev ja nii ma võtsin otsuse hakata ennast koolitama. Kamba peale saab lapse ka hoitud ja ühtegi sellist koolitust, mis nõuab tundideks lapsest eemale minekut, ma ei võta. Aga paar korda nädalas paar tundi kodunt välja ennast täiendama saada, see oleks hea.
Eile tegin enesetäiendusega algust ja liitusin ühe e-õppega. Kord nädalas antakse neljast artiklist koosnev peatükk, millest tuleb end nädala jooksul läbi närida ja asjad enda jaoks läbi mõelda, kommenteerida igat artiklit ja lõpuks kõiki nelja artiklit hõlmav test sooritada. Sedasi kokku 39 nädalat. Minu liitumise ajaks oli koolitus juba 6 nädalat kestnud, aga et õppeprogrammi lõpuks peab kodutöödest olema ära tehtud vähemalt 75%, siis saan ikkagi osaleda. Alustuseks päris hea, aitab aju õppimise lainele viia. Koolitus kestab küll kaua, aga et see on e-õpe ja kuskil kohapeal käima ei pea, saab selle kõrval muudest koolitustest ka ehk osa võtta. Näis, kuidas jõuan, peret ja kodu ei saa ju ka unarusse jätta.
Täna nämmutasin ennast üleeile antud peatükist osaliselt läbi ja suutsin kaks artiklit ära kommenteerida. Tubli saavutus, arvestades, et samal ajal pidin suuremate laste tülisid lahendama, nõusid pesema, pisemat last tissima ja temaga tegelema. Aju pole õppimisega harjunud ja tulemuseks oli peavalu. Mäletan, kui autokooli läksin kaks ja pool aastat tagasi; esimesed koolipäevad vaevlesin peavalu käes, mis kuidagi ei tahtnud valuvaigistitele alluda ja et ma olin tol ajal lapseootel ka, siis ei saanudki ma neid eriti süüa. Kuid mõne päevaga harjusin õppimisega ja peavalud kadusid.
Muidugi olen ma endaga jube rahul. Urmas ka toetab mind mu soovis ennast koolitada ja täiendada ning see loeb väga palju. Unistan töötamisest lastega ja sain natuke infot, mis variandid on ennast sellel alal koolitada, aga see tuleks kõne alla alles tulevikus, sest tegu on põhjalikuma õppega, mida ei saa teha lapsega kodus olles. Kui Annaliisa lasteaeda läheb ja elu seda siis võimaldab, siis ehk tuleks kõne alla enda põhjalikum koolitamine mingi kindla ameti saamiseks, et lastega töötada.
pühapäev, 31. oktoober 2010
teisipäev, 12. oktoober 2010
Sügisene mõtisklus eelseisvast talvest
Sügisene kirju aeg on läbi saamas. Talv läheneb, tasapisi, kuid kindlalt. Aknast avaneb üpris trööstitu vaatepilt: peaaegu või pooleldi raagus puud õõtsuvad külma ja rõske sügistuule käes, mis keerutab maapinnal olevaid pruuniks tõmbunud lehti; hallid pilved kihutavad kiiresti üle taeva, tuues endaga kaasa vihmasabinaid. Loodus valmistub talveks.
Mina ka valmistun talveks. Purkidesse sain panna järjekordsed laarid tomatimöginat. Laste talvevarustuse olen üle vaadanud ja asendan järjest uutega neid asju, mis on lastele väikeseks jäänud. Annaliisa sai peaaegu kõik uue, ainult müts ja sall on eelmisest talvest. Nojah, talvesaapaid tal eelmisel aastal vaja ei läinud, sest ta ei kõndinud veel ja tema jalad-käed olid üleni talvekombes. Eerik sai uue jope, Simonale kudusin uue mütsi ja alustan kohe-kohe talle salli kudumisega. Täna lõpetasin Annaliisa sokkide kudumise, lõngaotsad on veel peita vaja.
Sügis toob rõõmu ka, kaks head sõbrannat on emaks saamas. Esimene tita peaks lähema paari nädala jooksul sündima, teine sünnib novembris.
Ma ootan talve, sest see toob rahu. Suvine aeg on jube sebimise aeg. Koguaeg on midagi teha, kuskil toimetada, kuhugi minna... Talv on unine aeg, paksu lumevaiba aeg, külma aeg, kelgutamise aeg, lõõmava ahjutule aeg, perega koosolemise aeg, lumes olevate jänku jälgede aeg, metskitsede aeg, lumememmede aeg, pimedate õhtute aeg... Seda nimekirja võiks veelgi jätkata. Igal inimesel on see aga erinev. Ma ei usu, et suurlinna kortermajas elaval inimesel on talv metskitsede aeg! :D Meil aga on, eelmisel talvel käisid metskitsed peaaegu iga päev maja juures õunapuude all mahakukkunud õunu lume alt välja kaapimas ja söömas.
Praegu on aga veel sügis. Mitte kauaks, sest pool oktoobrit on peaaegu läbi ja novembris on talv juba väga lähedal. Praegu on just paras aeg hakata mõtlema jõulupühadele, milleni on jäänud pisut enam kui kaks kuud. Need kaks kuud mööduvad ruttu. Mina juba mõtlen jõuludele, kas Sina ka?
Mina ka valmistun talveks. Purkidesse sain panna järjekordsed laarid tomatimöginat. Laste talvevarustuse olen üle vaadanud ja asendan järjest uutega neid asju, mis on lastele väikeseks jäänud. Annaliisa sai peaaegu kõik uue, ainult müts ja sall on eelmisest talvest. Nojah, talvesaapaid tal eelmisel aastal vaja ei läinud, sest ta ei kõndinud veel ja tema jalad-käed olid üleni talvekombes. Eerik sai uue jope, Simonale kudusin uue mütsi ja alustan kohe-kohe talle salli kudumisega. Täna lõpetasin Annaliisa sokkide kudumise, lõngaotsad on veel peita vaja.
Sügis toob rõõmu ka, kaks head sõbrannat on emaks saamas. Esimene tita peaks lähema paari nädala jooksul sündima, teine sünnib novembris.
Ma ootan talve, sest see toob rahu. Suvine aeg on jube sebimise aeg. Koguaeg on midagi teha, kuskil toimetada, kuhugi minna... Talv on unine aeg, paksu lumevaiba aeg, külma aeg, kelgutamise aeg, lõõmava ahjutule aeg, perega koosolemise aeg, lumes olevate jänku jälgede aeg, metskitsede aeg, lumememmede aeg, pimedate õhtute aeg... Seda nimekirja võiks veelgi jätkata. Igal inimesel on see aga erinev. Ma ei usu, et suurlinna kortermajas elaval inimesel on talv metskitsede aeg! :D Meil aga on, eelmisel talvel käisid metskitsed peaaegu iga päev maja juures õunapuude all mahakukkunud õunu lume alt välja kaapimas ja söömas.
Praegu on aga veel sügis. Mitte kauaks, sest pool oktoobrit on peaaegu läbi ja novembris on talv juba väga lähedal. Praegu on just paras aeg hakata mõtlema jõulupühadele, milleni on jäänud pisut enam kui kaks kuud. Need kaks kuud mööduvad ruttu. Mina juba mõtlen jõuludele, kas Sina ka?
Tellimine:
Postitused (Atom)