 | ||
Eestimaad kiusanud pühapäevaõhtuse tormi kõige hullem kahju meie perele oli elektri kadumine. Päris ilma elektrita me polnud, madal pinge oli sees, aga seda kasutada ei saanud. Vahepeal muutus pinge normaalseks, siis jälle kadus ja sedasi vool kõikus kuni täna hommikuni. Paar suuremat puuharu murdis torm meie talu juures ära ja pisemat oksapuru on kõikjal vedelemas. Saatsime nüüd hommikul Simona ja Eeriku oksi kokku korjama. Töökasvatus peab olema...
Mõni tund peale tormi raputas äike meie kodukanti põhjalikult. Valguse vaatemäng oli võimas, taevas oli koguaeg valge, kuigi õhtupimedus oli juba käes. Et olime küünlavalgel, siis oli kogu olemine eriti nõiduslik.
Mina sain äikesest inspiratsioonilaksu ja sellal, kui ülejäänud pere juba magas, istusin mina põrandal, mitu küünalt minu ees põlemas ja meisterdasin klaashelmestest kaelakeed. Mõnus olemine oli, aeg iseendale ja tegevusele, mida ma armastan.
Täna sain oma uue õmblusmasina kätte. Eestikeelset õpetust kaasas polnud, see saadetakse Anttilast järele. Näis, kunas julgen masina esimest korda tööle panna. Enne muidugi ootan eestikeelse juhendi ära. Minusugune õmblemises asjatundmatu inimene võib uue masina tuksi keerata enne, kui üldse õmblemist proovida jõuabki.
