Nädala algul hakkas Annaliisa köhima. Hoogudena, nii et jupp aega köhib ja köhib, siis on mitu tundi vaikus, kuni tulevad uued köhahood. Ega ma ülearu muretsema ei kukkunud. Olles kolme lapse ema, on mul tekkinud teatav oskus aru saada, millal on vaja pöörduda arstile ja millal saan ise hakkama. Seekord otsustasin siiski arsti poole pöörduda. Mitte et see köha nüüd väga hull oleks, aga Annaliisa on ju ikkagi pisike laps alles ja jube on köhahoogude ajal kuulata, kuidas ta mu süles köhib ja köhib ja köhib ja köhib...
Eile kell 16.40 oli meil arsti juurde aeg kirja pandud. Kella nelja ajal märkasin teatava rahutusega, et seni päikesepaisteline ilm oli hakanud pilviseks muutuma ja kaugemalt oli kuulda äikesekõminat. Ma ei ole eriline argpüks äikese suhtes, aga ikkagi, ma eelistan äikese ajal kodus olla. Kui ma veidi enne kella poolt nelja, laps kaenlas, maja ees auto poole kõmpisin, vaatasin nüüd juba väga suure rahutusega Rõuge poole jäävat tumedate pilvedega kaetud taevast. Sealpool müristas ja paukus. Läbi kruusakarjääri suure tee poole sõites korraks mõtlesin, et keeran otsa ringi, lähen koju ja helistan arstile, et tulen pisut hiljem. Siiski sõitsin edasi ja kui ma auto nina suurele teele jõudes Rõuge poole keerasin, oli minul jänes püksis...
Natuke aega hiljem hakkas jämedaid vihmapiisku vastu auto tuuleklaasi tulema ja Tautsa bussipeatuse lähedal me siis kohtusimegi - mina ja äike.
Edasine kulges juba nagu kuskil õudusfilmis. Välk lajatas autost ehk viiekümne kuni saja meetri kaugusel heinamaasse, saateks kõrvulukustav ragin. Ehmatusest oskasin auto mootori välja suretada. Minut hiljem järgnenud teine heinamaasse lajatav välk mind nii enam ei ehmatanud. Seejärel kukkus vihma kallama, basseinitäite kaupa kallas Vanajumal vett taevast alla, auto kojamehed liikusid nii kiiresti, et näisid virvendavat, kuid nägemisulatus oli ikkagi praktiliselt null. Roomasin Rõuge poole kolmkümmend kuni nelikümmend kilomeetrit tunnis, kiiremini ei julgenud. Rõuges pidin veel eriti tähelepanelik olema, et mõnda vihma kätte jäänud jalakäijat alla ei aja. Isegi mingit rahe moodi asjandust tuli minuti jooksul taevast alla.
Perearsti juures valitses tühjus ja sain lapsega kohe vastuvõtule. Seal läks ka ruttu. Noor meesarst kuulas lapse kopsud üle ja saatis meid koju tagasi, asja põhjalikumalt uurimata. Lapse kopsud olid puhtad, aga no kurgu oleks ju võinud ka ikka üle vaadata... Olin aprillis samasuguse köhaga lapsel vastuvõtul käinud ja tookord ka midagi ei uuritud põhjalikumalt, köha kadus ise koduste vahendite toel. Arst arvas, et ju kaob seegi kord köha ise... Nojah, eks tuleb ise jälle köhaga hakkama saada. Hea seegi, et kopsud puhtad on.
Kui koduteele asutasime, oli Rõuges äike juba taanduma hakanud. Sadas veel, aga see oli selline hõredam vihm. Lootsin, et ehk on äike vahepeal piisavalt kaugele jõudnud, et mina ilma hirmu tundmata koju pääsen. See lootus ei täitunud. Sealsamas Tautsa bussipeatuses jõudsin äikesele järele ja jälle kallas taevast basseinitäite kaupa vett. Vähendasin auto kiiruse taas kolmekümne kuni neljakümne kilomeetrini tunnis ja sõitsin kodu poole, süda sees värisemas. Välgud sähvisid katkematult minu ees, taga, vasakul, paremal ja ilmselt ka peakohal (läbi autokatuse ei näe ja seepärast oletan, et olid ka peakohal). Kõmin, ragin ja mürin, mis välkudega kaasnes, oli katkematu. Oh, kuidas ma koju igatsesin! Koduni oli ainult mõni kilomeeter, aga see tee tundus sadade kilomeetrite pikkusena. Kodumaja ees jätsin auto seisma ja istusin nii kaua lapsega autos, kuni vihmsadu veidi hõrenes.
Ilmselt ei unusta ma eilset äikest veel niipea. Järgmisel korral, kui äikest ähvardab tulla ja on minek kuhugi plaanitud, jään võimalusel koju. Üldiselt on küll äikese ajal autos üsna turvaline olla, kuid palju ohtlikumaks võivad osutuda puud ja elektriliinid, mis äikesetormi ajal võivad autoteele langeda.
Lõpetuseks tomatitest. Täna tõime kasvuhoonest ära selle aasta esimesed tomatid! Oleks juba palju varemgi tomateid ehk saanud, aga jäime kevadel seemnete külvamisega pisut hiljapeale. Kasvuhoonest kirjutan mõni teine päev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar